Pettused internetis

Esimene asi, mis pähe tuleb juhtus minuga mitte väga ammu. Minu arvuti läks katki ja ma andsin selle remondi ja ei kasutanud interneti umbes kaks nädalat.Kui aga sain arvuti kätte siis leidsin, et minu konto ühes sotsiaalvõrgustikus oli lammutatud, kõik mu sõbrad olid eemaldatud sõprade listist ja minu piltide asemel oli reklaam porno sisuga. Kõik mu paroolid on alati unikaalsed ja väga tugevad ja arvan et see juhtum on täiesti seda võrgustiku süü. Pärast seda juhtumid ma kustutasin oma kontod sellest võrgustikust ja enam seda ei kasuta.

Teine asi juhtus mu sõbraga, kui ta sai ühe maili, kust sai teada et ta võitis miljon dollarit ühes maili loteriis. Selle miljoni saamiseks talle oli vaja saata ühe vormi, kus muidugi oli vaja tema panka konto andmed. Ei tea millega ta mõtles, ja kuidas saab nii naiivseks olla, aga ta saatis nendele seda vormi. Jumal tänatud, et kõik tema raha olid puutumatu ja kõik lõppes hästi. Aga selliseid mailid tulevad alati igasugusele, ja arvan et mitte ainult minu sõber saatis omad andmed.

Kolmas juhtum oli ka mu sõbraga, kui ta ostis e-kauplusest 8Gb mälupulgat umbes 10 euro eest. Tol ajal see oli väga väga odav. Kui ta sai seda mälupulgat, siis ta tahtis allalaadida sinna filme, aga ei saanud. Pärast mälu formaati ta sai aru et, mälupulg näitab 8Gb, aga tegelekult seal oni paar megabaiti. See lugu lõppes ka hästi ja talle tagastati raha.

Kogukondlik tarkvaraarendus

Esimeseks vaba tarkvara projektiks valisin OpenOffice. Teiseks valisin Mozilla FireFoxi.

Esimeseks vaba tarkvaraks on OpenOffice. Mitmed inimesed arendavad seda tarkvarat vabatahtlikult, et teha maailmas kõige paremat kontoritarkvarat. Peamine firma Oracle toetab ka seda projekti. OpenOffice.org kasutab LGPL litsentsi. Seega Oracle rahastus ja terve maailma ideed ja arendusoskused võivad tulevikus teha väga head vaba tarkvarat.

FireFox on avatud lähtekoodiga brauser, mis on arendatud Mozilla Corporationi poolt ja vabatahtlike poolt. Vabatahtlikud aitavad Mozilla toodete marketingi, konkurentsi, disaini ja loomingu osas. Mozillal on ka leht, kus saab näha tarkvara arenduse plaanide projekte. FireFoxi projekt algas eksperimentaalse haruna terviklikust Mozilla projektist. Algatajateks olid Dave Hyatt, Joe Hewitt and Blake Ross. Firefoxi lähtekood on vaba tarkvara. Enamusel on kasutusel Mozilla Public License (MPL), GNU General Public License (GPL) ja GNU Lesser General Public License (LGPL). Need litsentsid lubavad igaühel vaadata, modifitseerida, ja/või levitada lähtekoodi.

Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Selle nädala ülesandeks oli vaja lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO juhendit. See oli väga meeldiv ja huvitav lugeda ja minu jaoks mõned nüanssid sellest artiklist olid väga kasulikud.

Algab see artikkel sellest, et Eric Steven Raymond proovid lugejatele selgitada, kes on tõesti need häkkerid. Minu arvates ta väga hästi oskas seda teha, sest meie ühiskonnas sõnal "häkker" on vale definitsioon ja enamustel häkkerid ja kräkkerid on samad inimesed.

Oli ka väga huvitav lugeda punktides kirjutatud kuidas saada häckeriks ja mida see tõesti on olla häkkerina. Arvan et paljud inimesed isegi ei tea et naad on häkkerid.

Selle teema juurde mina nõustaks vaadata filme "Revolutsiooniline OS" nendele, kes veel ei jõudnud seda vaadata.

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Selle nädala ülesanne on kirjutada üks vaba litsentsi lähemalt. Ja proovida vastata kolm põhilst küsimusi kust pärit, kes seda kasutavad ja mis on eripärad. Selles artiklis tahan kirjutada - Apache License, Version 2.0

Autor: Apache Software Foundation

Nimi: Apache License, Version 2.0

Aeg: Version 2.0, January 2004

Tüüp: Vaba tarkvara litsents

Eesmärk: Apache litsents annab kasutajale õiguse tarkvara kasutamiseks mistahes eesmärgil - vabalt levitada, muuta ja levitada muudetud koopiad, kuid mitte nimi. Ainus tingimus, on teavitada saaja sellest, et kasutate lähtekoodi, Apache litsentsi alusel.

Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Peaaegu mina püüan kasutada vaba tarkvarat, kui selline on olemas. Aga näiteks mitte alati vaba tarkvara rahuldab minu vajadusi ja siis mina muidugi ei hakka maksma tuhandeid dollareid, et seda tarvarat ostma. Tihti selline tarkvara on vajalik mõne ülikooli töö tegemiseks.

Piraatlus on meie maailmas kõikjal, ja kuna meie seadus on selline, nagu ta on, inimesed ei hakka maksma selle eest mida nad võivad kasutada tasuta.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Oma igapäevases elus mina peaaegu ei kasuta vaba tarkvara, sest minu arvates enamikus ta on halvem.

Kui võrrelda Linux ja Windows, siis Windows 7 on minu arvates kõige parem operatsioonsüsteem ja täielikult vastab minu nõuetele. Kasutasin ka Linuxit, aga endale panna ei riski.

Enne kasutasin videote vaatamiseks VLC mängijat, ja mulle meeldis ta väga. Aga praegu on internetiühendus kiirem ja saab filme vaadata internetist.

Kui aga võrrelda OpenOffice ja Ms Office, siis minu arvates OpenOffice on halvem, ebamugavam ja seal ei ole nii palju võimalusi.

Ülejäänudest tarkvaradest enamasti kasutan mitte tasuta tarkvarat või tasuta väljaannet, kui selline eksisteerib.

Virtuaalmaailmad

Kuna olen arvutimängude fänn, siis oli natukene raske valida ühe virtuaalmaailma, mida saab kirjeldada, sest nägin neid sajandeid. Aga otsustasin kirjutada ühest väga populaarsest mängudest tänapäeval - League Of Legends.

See on meeskondlik mäng, mida tavaliselt mängitakse kahe meeskonnaga, kus on 5 inimest. Mängu eesmärk on lammutada vastase baasi. Mängu aluses kõik inimesed valivad ednale mingi kangelase, millega nad hakkavad mängima. Mängus on umbes 100 kangelasi, millest saab valida ja kõik naad on unikaalsed. Igal kangelastel on oskused, mis aitavad talle ja tema meeskonnale mängus.

Tänapaeval see on kõige populaarsem mäng dota-žanrist, sest viimasel LoL turniiri (Dreamhack) vaadati rohkem kui 1,6 miljoni pealtvaatajaid ja järgmisel ESL turniiril on auhinnafond 5 miljonit $.