Jagamiskultuur: motivatsioon, ärimudelid ja häkkerieetika

Selle nädala ülesandeks oli vaja lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO juhendit. See oli väga meeldiv ja huvitav lugeda ja minu jaoks mõned nüanssid sellest artiklist olid väga kasulikud.

Algab see artikkel sellest, et Eric Steven Raymond proovid lugejatele selgitada, kes on tõesti need häkkerid. Minu arvates ta väga hästi oskas seda teha, sest meie ühiskonnas sõnal "häkker" on vale definitsioon ja enamustel häkkerid ja kräkkerid on samad inimesed.

Oli ka väga huvitav lugeda punktides kirjutatud kuidas saada häckeriks ja mida see tõesti on olla häkkerina. Arvan et paljud inimesed isegi ei tea et naad on häkkerid.

Selle teema juurde mina nõustaks vaadata filme "Revolutsiooniline OS" nendele, kes veel ei jõudnud seda vaadata.

Tarkvara- ja sisulitsentsid

Selle nädala ülesanne on kirjutada üks vaba litsentsi lähemalt. Ja proovida vastata kolm põhilst küsimusi kust pärit, kes seda kasutavad ja mis on eripärad. Selles artiklis tahan kirjutada - Apache License, Version 2.0

Autor: Apache Software Foundation

Nimi: Apache License, Version 2.0

Aeg: Version 2.0, January 2004

Tüüp: Vaba tarkvara litsents

Eesmärk: Apache litsents annab kasutajale õiguse tarkvara kasutamiseks mistahes eesmärgil - vabalt levitada, muuta ja levitada muudetud koopiad, kuid mitte nimi. Ainus tingimus, on teavitada saaja sellest, et kasutate lähtekoodi, Apache litsentsi alusel.

Paragrahvi-papi ja Interneti-põnn: intellektuaalomandi hiilgus ja viletsus

Peaaegu mina püüan kasutada vaba tarkvarat, kui selline on olemas. Aga näiteks mitte alati vaba tarkvara rahuldab minu vajadusi ja siis mina muidugi ei hakka maksma tuhandeid dollareid, et seda tarvarat ostma. Tihti selline tarkvara on vajalik mõne ülikooli töö tegemiseks.

Piraatlus on meie maailmas kõikjal, ja kuna meie seadus on selline, nagu ta on, inimesed ei hakka maksma selle eest mida nad võivad kasutada tasuta.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Oma igapäevases elus mina peaaegu ei kasuta vaba tarkvara, sest minu arvates enamikus ta on halvem.

Kui võrrelda Linux ja Windows, siis Windows 7 on minu arvates kõige parem operatsioonsüsteem ja täielikult vastab minu nõuetele. Kasutasin ka Linuxit, aga endale panna ei riski.

Enne kasutasin videote vaatamiseks VLC mängijat, ja mulle meeldis ta väga. Aga praegu on internetiühendus kiirem ja saab filme vaadata internetist.

Kui aga võrrelda OpenOffice ja Ms Office, siis minu arvates OpenOffice on halvem, ebamugavam ja seal ei ole nii palju võimalusi.

Ülejäänudest tarkvaradest enamasti kasutan mitte tasuta tarkvarat või tasuta väljaannet, kui selline eksisteerib.