Esimene asi, mis pähe tuleb juhtus minuga mitte väga ammu. Minu arvuti läks katki ja ma andsin selle remondi ja ei kasutanud interneti umbes kaks nädalat.Kui aga sain arvuti kätte siis leidsin, et minu konto ühes sotsiaalvõrgustikus oli lammutatud, kõik mu sõbrad olid eemaldatud sõprade listist ja minu piltide asemel oli reklaam porno sisuga. Kõik mu paroolid on alati unikaalsed ja väga tugevad ja arvan et see juhtum on täiesti seda võrgustiku süü. Pärast seda juhtumid ma kustutasin oma kontod sellest võrgustikust ja enam seda ei kasuta.
Teine asi juhtus mu sõbraga, kui ta sai ühe maili, kust sai teada et ta võitis miljon dollarit ühes maili loteriis. Selle miljoni saamiseks talle oli vaja saata ühe vormi, kus muidugi oli vaja tema panka konto andmed. Ei tea millega ta mõtles, ja kuidas saab nii naiivseks olla, aga ta saatis nendele seda vormi. Jumal tänatud, et kõik tema raha olid puutumatu ja kõik lõppes hästi. Aga selliseid mailid tulevad alati igasugusele, ja arvan et mitte ainult minu sõber saatis omad andmed.
Kolmas juhtum oli ka mu sõbraga, kui ta ostis e-kauplusest 8Gb mälupulgat umbes 10 euro eest. Tol ajal see oli väga väga odav. Kui ta sai seda mälupulgat, siis ta tahtis allalaadida sinna filme, aga ei saanud. Pärast mälu formaati ta sai aru et, mälupulg näitab 8Gb, aga tegelekult seal oni paar megabaiti. See lugu lõppes ka hästi ja talle tagastati raha.
Esimeseks vaba tarkvara projektiks valisin OpenOffice. Teiseks valisin Mozilla FireFoxi.
Esimeseks vaba tarkvaraks on OpenOffice. Mitmed inimesed arendavad seda tarkvarat vabatahtlikult, et teha maailmas kõige paremat kontoritarkvarat. Peamine firma Oracle toetab ka seda projekti. OpenOffice.org kasutab LGPL litsentsi. Seega Oracle rahastus ja terve maailma ideed ja arendusoskused võivad tulevikus teha väga head vaba tarkvarat.
FireFox on avatud lähtekoodiga brauser, mis on arendatud Mozilla Corporationi poolt ja vabatahtlike poolt. Vabatahtlikud aitavad Mozilla toodete marketingi, konkurentsi, disaini ja loomingu osas. Mozillal on ka leht, kus saab näha tarkvara arenduse plaanide projekte. FireFoxi projekt algas eksperimentaalse haruna terviklikust Mozilla projektist. Algatajateks olid Dave Hyatt, Joe Hewitt and Blake Ross. Firefoxi lähtekood on vaba tarkvara. Enamusel on kasutusel Mozilla Public License (MPL), GNU General Public License (GPL) ja GNU Lesser General Public License (LGPL). Need litsentsid lubavad igaühel vaadata, modifitseerida, ja/või levitada lähtekoodi.
Selle nädala ülesandeks oli vaja lugeda Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO juhendit. See oli väga meeldiv ja huvitav lugeda ja minu jaoks mõned nüanssid sellest artiklist olid väga kasulikud.
Algab see artikkel sellest, et Eric Steven Raymond proovid lugejatele selgitada, kes on tõesti need häkkerid. Minu arvates ta väga hästi oskas seda teha, sest meie ühiskonnas sõnal "häkker" on vale definitsioon ja enamustel häkkerid ja kräkkerid on samad inimesed.
Oli ka väga huvitav lugeda punktides kirjutatud kuidas saada häckeriks ja mida see tõesti on olla häkkerina. Arvan et paljud inimesed isegi ei tea et naad on häkkerid.
Selle teema juurde mina nõustaks vaadata filme "Revolutsiooniline OS" nendele, kes veel ei jõudnud seda vaadata.
Selle nädala ülesanne on kirjutada üks vaba litsentsi lähemalt. Ja proovida vastata kolm põhilst küsimusi kust pärit, kes seda kasutavad ja mis on eripärad. Selles artiklis tahan kirjutada - Apache License, Version 2.0
Autor: Apache Software Foundation
Nimi: Apache License, Version 2.0
Aeg: Version 2.0, January 2004
Tüüp: Vaba tarkvara litsents
Eesmärk: Apache litsents annab kasutajale õiguse tarkvara kasutamiseks mistahes eesmärgil - vabalt levitada, muuta ja levitada muudetud koopiad, kuid mitte nimi. Ainus tingimus, on teavitada saaja sellest, et kasutate lähtekoodi, Apache litsentsi alusel.
Peaaegu mina püüan kasutada vaba tarkvarat, kui selline on olemas. Aga näiteks mitte alati vaba tarkvara rahuldab minu vajadusi ja siis mina muidugi ei hakka maksma tuhandeid dollareid, et seda tarvarat ostma. Tihti selline tarkvara on vajalik mõne ülikooli töö tegemiseks.
Piraatlus on meie maailmas kõikjal, ja kuna meie seadus on selline, nagu ta on, inimesed ei hakka maksma selle eest mida nad võivad kasutada tasuta.
Oma igapäevases elus mina peaaegu ei kasuta vaba tarkvara, sest minu arvates enamikus ta on halvem.
Kui võrrelda Linux ja Windows, siis Windows 7 on minu arvates kõige parem operatsioonsüsteem ja täielikult vastab minu nõuetele. Kasutasin ka Linuxit, aga endale panna ei riski.
Enne kasutasin videote vaatamiseks VLC mängijat, ja mulle meeldis ta väga. Aga praegu on internetiühendus kiirem ja saab filme vaadata internetist.
Kui aga võrrelda OpenOffice ja Ms Office, siis minu arvates OpenOffice on halvem, ebamugavam ja seal ei ole nii palju võimalusi.
Ülejäänudest tarkvaradest enamasti kasutan mitte tasuta tarkvarat või tasuta väljaannet, kui selline eksisteerib.
Kuna olen arvutimängude fänn, siis oli natukene raske valida ühe virtuaalmaailma, mida saab kirjeldada, sest nägin neid sajandeid. Aga otsustasin kirjutada ühest väga populaarsest mängudest tänapäeval - League Of Legends.
See on meeskondlik mäng, mida tavaliselt mängitakse kahe meeskonnaga, kus on 5 inimest. Mängu eesmärk on lammutada vastase baasi. Mängu aluses kõik inimesed valivad ednale mingi kangelase, millega nad hakkavad mängima. Mängus on umbes 100 kangelasi, millest saab valida ja kõik naad on unikaalsed. Igal kangelastel on oskused, mis aitavad talle ja tema meeskonnale mängus.
Tänapaeval see on kõige populaarsem mäng dota-žanrist, sest viimasel LoL turniiri (Dreamhack) vaadati rohkem kui 1,6 miljoni pealtvaatajaid ja järgmisel ESL turniiril on auhinnafond 5 miljonit $.
Märgendamisest ja folksonoomiast sain teada ainult pärast kursuse teema lugemist, kuid aga olen sellega kokku puutunud.
Heaks näideks folksonoomia kohta võiks tuua blogspot.com. Siin saab märgendada oma blogi teemadega, millega antud blogid on seotud. Kui lugeja on huvitatud mingi teemaga, mis ühendab antud blogi teiste blogidega, siis tag'ile vajutamisel ilmuvad seda teemaga sarnased blogid. Nende otsimine töötab üsna hästi.
Mitte eriti edukalt folksonoomia töötab youtube’is. Kui sa vaatad mingi video, siis youtube pakub sulle vaatamiseks ka teisi videosid. Mida pakkub sulle youtube sõltub video nimetusest. See mida pakkub sulle youtube on tihti erinev sellest mida sa tahtsid vaadata, seda saaks teha natukene targemaks.
Wikipedia on,minu jaoks väga mugav allikas, kust saab kiiresti infot otsida. Ja sulle ei ole vaja kaevuma internetis pol tundi, et pisikest asi leida. See on suur andmebaas, kus in info erinevatest teemadest.
Kuigi, tihti juhtub niimodi, et info seal on valesti kirjutatud. Sest inimesed ise lisavad sinna andmed igasugustele teemadele. Minu jaoks see on üks suurimaid puudustust, sest saa ei saa wikipeediale viitada enda teaduslikus töös.Võiks kuidagi teha artiklite info tõeväärsuse kontrolli rangemaks.
Teisiti, admed on wikipedias on tihti mitte struktureeritud. Oleks hea kui lisati mingi standart andmete sisestamiseks, et info saaks veelgi kiiremini leida.
Üldiselt olen rahul wikipediaga, ja kasutan seda alati.
Tänapäeval on veebis väga palju erinevaid liike blogisid, ja nende kirjutajate suurus kasvab igal päeval. Mina ise kunagi ei kirjutanud blogisid, aga igal päeval kuulan nendest sõpradelt ja teistest erinevatest allikatest, sest need on tänapäeval väga populaarsed. Minu arvates, blogide kirjutamine mulle ei meeldi just sellepärast, sest mulle kunagi kirjutamine ei meeldinud, ja ma ei näe midagi huvitavat, kui ma hakkan oma elust kirjutama. Sõltumatu sellese, mõnikord mulle meeldib neid lugeda.
Mulle väga meeldib lugeda blogisid, mida kirjutatakse minu sõpradega, kellega ma harva suhtlen või millegi pärast me harva ei näe ülsteist. Naudinguga loen nende blogisid ja olen kursis mis on neil uudist.
Kuna mulle meeldivad arvutimängud ja igasuguste arvutimängude võistlused, siis mulle väga meeldib jälgida võistluste sündmustest blogidest. Isegi mulle meevdivad igasugused video-blogid.
Kolmandates, kelle blogisid mulle meeldib lugeda, need on igasuguste kuulsate inimeste blogid. Kui sa loed nende blogisid, siis sa oled alati üks esimestest kes on kursis mis juhtus sellel inimestel ja võid sõbradele sellest rääkida.
Vanasti inimesed kirjutasid igasuguseid päevikuid ja nende lugemine oli keelatud teistele. Võib olla blogid on uue päevikute liike, aga mina arvan et blogidesse inimesed ei saa kirjuta kõike, mida nad võiksid oma käepäevikkuse kirjutada.
Sotsiaalvõrgustiku analüüsiks valisin SteamCommunity. See on väga populaarne mac- ja arvutimängijate hulgas võrgustik, kus on juba rohkem kui 35 miljonit aktiivsete kasutajate kontosid üle maailma ja umbes 1300 mängu. Põhiline mõtte oli selline, et teha teenust mis ühendas mängijaid üle maailma.
Identiteet – igal kasutajal on oma konto, kuhu laaditakse oma foto või avatar. Kõikidel kasutajatel on oma hüüdnimed. Kasutajate leheküljel saab vaadata millist mängu ta mängib ja kui palju ta on mänginud viimase kahe nädala jooksul või üldse. Seal ka saab laadida oma videosid ja screenid oma mängudest.
Kohalolek – steamis saab muidugi vaadata kes on hetkel „sees“ ja kes „väljas“. Saab ka vaadata millist mängu ja kes praegu mängib, soovi korral saab mänguks liituda, kui selline on sul ostetud.
Suhted – steamis on nagu teistes võrgustikudes, saab lisada sõprade listi ja plokkida, kui ei taha kellegagi rääkida.
Vestlused – steamis saab suhelda erinevalt : IRC, jututubades, foorumites, gruppides, seal on ka sisseehitatud VOIP teenus ja muidugi privaat sõnumite kaudu.
Rühmad – kasutajad saavad luua või astuda sisse erinevatesse gruppidesse. Gruppide teemad võivad olla erinevad.
Reputatsioon – steam reiting sõltub kui palju sina mängisid viimaste kahe nädala jooksul ja kui hästi sina seda tegid.
Jagamine – steamis saab jagada paljud asjad näiteks videosid või screenid, aga kõige huvitavam millega steamis saab jagada, see on mängud. See on tore, sest steami mängud on tasulised, ja kui sina oled väsinud mingist mängust, siis sa võid vahetada teise mängule oma sõpradega.
Analüüsiks mina valisin ühe väga populaarse portaali SRÜ arvutimängijate võrgukogukonnas – cyberarena.tv. See portaal kujutab endast televisiooni, mis transleerib enda striim kanalis otseülekannes kõik tähtsad turniirid ja mängud erinevatest mängu distsipliinidest, mis peetakse üle maailma.
Tehnoloogiline areng : cyberarena.tv alustas oma arengut, nagu tavaline arvutimängude portaal, kus olid ainult uudised uuete mängude kohta. Hiljem, nad hakkasid tegema videosi mängude kohta, mida hakkati näitama ühes noorte kanalis – MTV. Praegu see on üks suurimaid arvutimängijate võrgukogukonna portaale, kus saab vaadata, kommenteerida, teha panuseid, mängida ja leida endale sõpru.
Võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid : oma profilis saab seadistada igasuguseid parameetre, alates oma nimest ja lõppetades hiirega, millega sa mängid. Seal ka saab laadida oma mängu seadmeid ja igasugu videosi oma mängudest.
Ajatu aeg : vaatamata sellele, et võrgukogukond on enamasti venekeelne, portaal on saadav ka inglise keeles, sest tihti nad pidavad turniire, kus saavad mängida inimesed üle maailma.
Kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus : kuna arvutimängimine on tänapäeval väga populaarne igalpool, siis suhtlemine on väga aktiivne ka cyberarenas - kommentaarid, foorumid, chattid.
Hariduslikud püüdlused – paljud portaali külastajad otsivad igasuguseid artikleid ja videosi sellest, kuidas saab paremini mängida ja treenida enda meeskonnaga. Nad vaatavad striime ja õppivad mängima.
Palju vaba aega, mida sisustada : selles portaalis on väga palju igasuguseid asju, millega saab huvitatud mängija tegeleda : foorumite lugemine, videote vaatamine, kommentaaride kirjutamine, chattides suhtlemine, turniiride mängimine ja ülekande striimis vaatamine. Suurimate turniiride ajal, striim kanalit võivad vaadata kümned tuhanded vattajad.
Vajadus „millegi tõelise“ järele, olgu või näisele : selle võrgukogukonna eesmärgiks ei ole inimeste tutvumine reaalses maailmas. Kuid aga sellise vajaduse korral inimesed saavad kohtuda üksteisega.
Vahel ka otsene altruism : antud võrgkogukonnas kindlasti saab toetust leida. Seal on võimalus küsida nõu kõikide küsimuste puhul ning ise aidata teistele mõne vastusega või videoga.
